Kes ja millal annetas toomkirikule ristilöödud Kristust, Neitsi Maarjat ja evangelist Johannest kujutava skulptuurigrupi? 

Kolgata-teemalise skulptuurigrupi tellis ja annetas kirikule Toompea kodanik ja Toomgildi vanem, lihunik Herman Rahr (Rohr). Sten Karlingi andmeil avaldanud ta soovi annetada kirikule krutsifiks varsti pärast Toompea ja toomkiriku 1684. aasta põlengut. Kümme aastat hiljem sai mõte teoks.  

Hermann Rahri annetust fikseeriv silt kinnitati Kolgata-grupi jalamile, figuure kandva võidukaare ristpalgi altaripoolsele küljele. Herman Rahr oli jõukas mees ja mitme maja omanik ning tegi teisigi annetusi.  

Millega võib Tallinna toomkiriku Kolgata-gruppi võrrelda?

Kõige parem on toomkiriku ristilöödud Kristuse kuju võrrelda umbes 1700. aasta paiku nikerdatud Koeru kiriku krutsifiksiga. Samas on toomkiriku Kolgata-grupil hulk ühisjooni – eriti Neitsi Maarja ja evangelist Johannese, aga ka Kristuse kuju puhul – tosin aastat varem valminud Kullamaa kiriku Kolgata-grupiga (1682).

Kui toomkiriku Kristuse pea ja niuderäti voldistik (räti puusale seotud kobrutav sõlm on murdunud ja kadunud) erineb Kullamaa Kristuse omast, siis kuju kehakontuur, kaenlaaukude, põlvede ja isegi kätesse-jalgadesse löödud puust naelte teemantlõikega peade käsitlus on identsed.

Toomkiriku Kolgata-grupi Neitsi Maarja figuur sarnaneb suuresti Kullamaa Kolgata-grupi figuuriga, nii üldise hoiaku kui ka detailide poolest. Kahe kuju võrdlus pakub võimaluse jälgida nikerdaja käekirja muutumist, tema lõikejoone teravamaks muutumist nende valmimise vahele jäänud kaheteist aasta jooksul.

Mida ütleb toomkiriku Kolgata-grupp Ackermanni kunstiloome põhimõtete ja käekirja arengu kohta?

Toomkiriku Kolgata-grupi stiilianalüüsi põhjal võib öelda, et Ackermanni üheks loominguprintsiibiks oli natuuri järgimine. Kolgata-grupile lisatud Aadama pealuu ja sääreluud annavad sellele eriti veenva kinnituse.

Kolgata-grupile lisatud Aadama pealuu ja sääreluud on nikerdatud sedavõrd realistlikult-natuuritruult, et tekib küsimus, kas meister on kolba ja luude nikerdamisel kasutanud graafilisi eeskujusid või ehtsaid inimluid? 

Toomkiriku Kolgata-grupi (1694) võrdlus Kullamaa Kolgata-grupi (1682) ning krutsifiksi võrdlus Koeru kiriku krutsifiksiga (u 1700) kinnitab üle meistri teiste tööde analüüsil tehtud järelduse: aastatega muutus Ackermanni käekiri mõneti rangemaks, figuuride kehad kaotasid oma vormide pehmuse, nende rõivavoltide lõikejoon muutus sügavamaks ja teravamaks. 

Vt ka blogist sissekannet uuringute kohta