Mis on teada Christian Ackermanni töödest Türi kiriku altariseina juures?

Türi kiriku altarisein valmis Ackermanni, teda abistanud tisleri ja maalija koostöös. Sellest ajast pärinevad vana ja uue testamendi, seaduse ja armuõpetuse liitu luterlikus kirikus sümboliseerivad Moosese ja Ristija Johannese ning Jumalale ja taevariigile osutavad inglikujud. Varem on altariseina juurde kuulunud ka kaks vooruseskulptuuri ja Kristus Võitmatu kuju.

Mis juhtus Türi kiriku altariseinaga pärast Ackermanni?

Altariseina on korduvalt ümber kujundatud. 1856. aastal paigutati baroksete altarimaalide „Püha õhtusöömaaeg“ ja „Kolgata“ peale samateemalised August Georg Wilhelm Pezoldi pildid. Arvatavasti just siis sai altarisein ka gootipärase karniisi ja muudeti figuuride asukohta. Kuna altariseina tippu sooviti paigutada kullatud rist, jäi ilmselt sel kohal varem olnud Kristus Võitmatu kuju üle (või oli läinud katki), tõsteti kuhugi kõrvale ja läks hiljem kaduma. Algselt Kristuse kõrval olnud inglid tõsteti ilmselt samal ajal oma praegusele kohale. Tõenäoliselt pärinevad sellest ajast ka altariseina põrandat toestavad sambapaarid ja altarisein kaeti halli(de) tooni(de)ga.

1923. aastal värviti altarisein suures osas helesiniseks, sambad ja kujud lumivalgeks ja ornament (osaliselt) kullati. Altari tumepruun üldkoloriit, sammaste tumesinine ja kujude ookerkollane värv pärineb 1930. aastast.

1990. aastal varastati altariseinalt Pezoldi maal „Kolgata“, mille tulemusena paljastus rohkem kui 130 aastat varjul olnud originaalmaal. Sellest inspireerituna eemaldati altariseinalt ka Pezoldi maal „Püha õhtusöömaaeg.“ Nii sai Türi vana altarisein vähemalt osaliselt tagasi oma barokse värvigamma.

Vaata blogist ka sissekannet uuringute kohta