Krutsifiksi puhastamine edeneb vääramatu jõuga

Paksude värvikihtide alt tuleb välja imekaunis ja haruldaselt hästi säilinud polükroomia. Töö on küll aeganõudev, kuid kulgeb vääramatult. Mõned pildilised näited:

Hilkka Hiiop puhastab Kristuse varbaid – paksu värvi alt ei avane mitte ainult originaalne värv, vaid ka peene nikerduse detailid, mis on varjunud paksu õlivärvi alla.
6 kuud ago

Suur Koeru Meister

Välja on ilmunud Koeru krutsifiksi maalingute “autor”, kelle ristisime Koeru Meistriks, kuna tema nimi jääb esialgu endiselt tundmatuks. Nimelt on sama mees maalinud ka Tallinna Linnamuuseumile kuuluva “Püha õhtusöömaaja” pildi – dünaamiline, kergelt groteskne maalimislaad on väga sarnane Koeru Luukasele ja üks maalil kujutatud nägudest peaagu identne. Aga nagu 17. sajandi puhul tüüpiline, on ka see maal signeerimata ja selletõttu autori nime keeruline tuvastada; ometi on meil arhiiviallkitest teada üksjagu toonaste maalijate nimesid, kellega seevastu ei oska konkreetseid maale kokku viia.

Koeru Luukas ning detailid “Püha õhtusöömaaja” maalilt: milline on Luukasele kõige sarnasem nägu?

Kuna leid on nii intrigeeriv, siis plaanime Linnamuusemi kehvas seisukorras ja mustunud maali korrastada ning võimalusel eksponeerida Nigulistes 2020. aasta novembris avaneval Ackermanni näitusel. Ehk jõuame Koeru Meistri kahe töö paralleeluuringutega ka lähemale maalijale ning “Püha Õhtusöömaaja” päritolule.

“Püha õhtusöömaaeg” Tallinna Linnamuuseumis. Õli (?) lõuendil.
Esilagu parema foto puudumisel on maali tervikvaade esitatud Kjellini arhiivist Stockholmist pärineva mustvalge foto ümberpildistusena.

7 kuud ago

Tagasi Kullamaale…

Mäletatavasti katsetasid Mart Viljus ja Andres Uueni drooni lennutamist Kullamaa kirikus, et testida Kolgata grupi 3D modelleerimist sellisel viisil (vt varasemat postitust). Kuna esmastest töötlemistest ei tulnud päris soovitud tulemust, jäid andmed nö ‘laagerduma’.

COVID-19 ajastu hetke kasutades sai nüüd uuesti päris algandmed ette võetud ja tehtud kõigi piltidega uus fotogramm-meetriline modelleerimine. Aja käigus on tarkvara (ja vahest ka oskused) paranenud: 119 foto põhjal õnnestus genereerida tükike ka Kullamaa kiriku interjööri, seda Kolgata grupist kuni altarini, mh on näha ka mitmed detailid nagu epitaaf.
Taaskord väike näide, et mitmesugust süsteemselt tehtud fotomaterjali on hiljem võimalik algsetest andmetest edasi töödelda ja sh kasutada ka ruumiandmete arvutamiseks.

Indoor drone model, Kullamaa church by Archaeovision on Sketchfab

7 kuud ago

Kes on Koeru krutsifiksi ristipuul?

Ackermanni tiim tervitab kõiki sõpru ja vana kiriku kunsti austajaid saabuvate Ülestõusmispühade puhul Koeru kiriku krutsifiksi ristipuu pildituvastusega – eile tuli originaalmaalingu avamise käigus ilmsiks hea MÄRK. Selgus, et ristipuu parempoolsel otsal on ARST – arsti väljaõppega evangelist Luukas.

Kirjutava Luuka juures viitab härg üheltpoolt Ristija Johannese sünniloo ettekuulutuse (preester Sakariasele ennustatakse poja Ristija Johannese sündi tema Jumalale ohverdamiskorra ajal (Lk 1:8–13)), teisalt aga Jeesuse Petlemma loomalaudas sündimise kirjeldusele.

Luukas kui arstide ja kunstnike, aga lihunike ja raamatuköitjate kaitsepühak
Luuka atribuudiks on lisaks raamatule ja  kirjasulele härg, mistõttu on teda peetud ka lihunike kaitsepühakuks. Tuntum on Luukas ennekõike siiski kui arstide ning kunstnike, maalijate ja skulptorite  kaitsepühak. Teda peetakse, muide, ka esimeseks Neitsi Maarja kujutajaks. Ilmselt seepärast, et erinevalt teistest evangelistidest, on Luukas kirjutanud Kristuse emast, aga ka teistest naistest, aupaklikult ja mõistvalt.

Luukas kui Kristuse surma ja ülestõusmise kirjeldaja
Kristuse ristisurma ja ülestõusmise pühade eel on sobiv aga ka meenutada, et Luuka evangeeliumis kirjeldatakse kord juhtunut väga detailselt, alates näiteks Jeesuse Pilaatuse ees ülekuulamisest ja Heroodese ette viimisest ning lõpetades surma mõistmise, ristilöömise, ristil suremise ja kaljuhauda matmise ning ülestõusmiseni, jüngritele ilmumise ning taevavõtmiseni (Lk 23: 1-53). Luukas oli evangelistide seas see, kes kõige enam rääkis Jeesus Kristuse armastuse suurusest.

Luuka kui kristliku märtri mälestuspäev on 18. oktoobril.

Vt ka ERRi lõiku: https://kultuur.err.ee/1075562/kunstiakadeemias-restaureeritakse-haruldast-krutsifiksi

8 kuud ago

Koeru krutsifiksi üllatusleiud

Oleme alustanud Koeru krutsifiksi originaalvärvi avamisega!
Kõigile üllatuseks avaneb Kristuse ristipuul figuraalmaaling. Ehkki paksu (põranda)värvikihi all oli aimata pintslijooni juba varem, ei osanud keegi oodata evangelistide figuure, pigem eeldasime evangelistide sümboleid ornamentaalses dekooris.

Ristipuult järk-järgult avanev maaling

Risti originaalmaalingut katab kaks paksu värvikihti (Kristust ennast lausa kolm). Maalingu avamine nende alt on palju aega ja tähelepanu nõudev protsess. Leidsime selleks proovide tegemise käigus parima meetodi: pehmendame ülemaalingukihte lahustigeelidega ning koorime neid kiht-kihilt maha.

Ristipuu külgmised otsad on lõigatud lühemaks – seda on näha ümara vormi loperguseks muutumisest, aga ka kompositsiooni raami katkestusest. Ilmselt tehti seda siis, kui krutsifiks paigaldati kiriku idaakna ette – Reinhold Guleke 1896. aasta fotolt võib aimata, et rist asetub aknapalede vahele väga täpselt.

R.Guleke 1896. aasta fotol on näha krutsifiksi asukoht 19.sajandi lõpul – ilmselt selle mahutamiseks idaakna palendite vahele oli vaja ristipuu otsi lühemaks lõigata.

Millal krutsifiks esmakordselt üle maaliti ja kus see algselt paiknes, pole teada. Igal juhul on ristipuu pealmine, pruuniks värv kantud pinnale juba siis, kui selle mõõte on vähendatud – värv katab ka lõikepindu. Tõenäoliselt oli kompositsioon juba lõikamise ajal alumise valge värviga kaetud, muidu poleks vast sellist vägivaldset aktsiooni ette võetud.

Milline võis krutsifiks algselt välja näha, saab praegu juba päris hästi ette kujutada: kahvatu nahatooniga, kätesse ja jalgadesse löödud naelte juurest veritsev Kristus, kelle keha katab hõbedane niudevöö ja pead lüster-roheline, veritsevaid haavu põhjustav okaspärg; Kristuse taustaks on must rist, mille otstes paiknevad väga intensiivsetes toonides figuraalmaalingud.

Maaling ristil.

8 kuud ago

Krutsifiksi teekond Koerust Tallinnasse

Ackermanni uudised:

Laupäeval, 29. veebruaril, toodi üks kauneimaid Christian Ackermanni loodud skulptuure – Koeru kiriku krutsifiks – Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja konserveerimisosakonda. Praegu on skulptuur konservaatorite tööruumi ehitatud spetsiaalses telgis uute kliimaoludega kohanemas.

Juba 2018 aasta suve uuringute käigus ilmnes, et skulptuuri katva hilisema monokroomse värvikihi all on ulatuslikult säilinud Eesti kontekstis haruldane barokiaegne värvilahendus. Originaalpolükroomia kvaliteedist ja säilivusest lähtuvalt tekkis koos kiriku ja muinsuskaitse esindajatega mõte eemaldada hilisem värvikiht ja tuua nähtavale algkihistus, mis võimaldab aru saada, kui värviline ja kõrgelt arenenud oli Rootsiaegne kunst Eestis – algse polükroomiaga barokseid kunstiteoseid ei ole meil praktiliselt säilinud. Mõtet toetas asjaolu, et tegemist ei ole skulptuurirühma või suuremasse kompositsiooni kuuluva tööga, vaid eraldiseisva üksikobjektiga, tänu millele hilisematest ümbekujundustest ja -ehitustest tekkinud uusi tervikuid ei kahjustata.

Kõigepealt algavad kuju täiendavad uuringud, et leida parim viis originaalpolükroomia vabastamiseks hilisema halli värvi alt ning teha lõplik otsus, kas ja kui suures ulatuses töö ette võetakse. Originaalpolükroomia avamine on palju aega ning suurt tähelepanu nõudev töö, mis eeldab töötamist spetsiaalses konserveerimislaboris, kus on võimalik kasutada luuplampe ja mikroskoope – sellepärast ei saa seda teha kirikus kohapeal.

Krutsifiksi teekond Koerust Tallinnasse.

Ackermanni-tiim on põnevil, sest seni tehtud värvisondaažide järgi otsustades võiks tulemus olla imeline. Loodame väga, et tulemusega jääb rahule ka Muinsuskaitseamet ja Koeru kogudus, kelle lahkel nõusolekul töö uurimistöö algas ja jätkub. Järgmiste uudisteni!

9 kuud ago

Tobias Heinze Kristoforuse kuju (1624) röntgendamine Nigulistes

Maksu- ja Tolliamet koos Sisekaitseakadeemia praktikantidega Nigulistes Tobias Heinze Kristoforust röntgendamas.

Laiendasime taas oma tööpõldu ja viisime läbi Tobias Heinze nikerdatud ja Niguliste kiriku kantsli toeks olnud Püha Kristoforuse (1624) röntgendamise. Uuringute eesmärgiks oli vaadata ühte Ackermannist pool sajandit varem tehtud puitskulptuuri ülesehitust. Tõepoolest, Kristoforuse parem õlg on tugevdatud suure sepanaelaga, aga seda on kasutatud puittapi hoide tugevdamiseks, mitte kuju nikerdamiseks valitud puiduplokkide omavaheliseks liitmiseks (nagu Ackermanni suurte skulptuuride puhul).

Ühtlasi võtsime kujust puiduproovid, et teha kindlaks, kas 17. sajandi esimesel poolel on Eestis valminud skulptuuride nikerdamiseks kasutatud pärna, nii nagu Ackermanni puhul või mingit muud puiduliiki.

Nii näeb Kristoforuse parem õlavöö välja tava- ja röntgenfotol: käsi on keha külge kinnitatud käega samast puidublokist välja tahutud tapi abil, mis on kuju tagant kinnitatud sepanaelaga.

9 kuud ago

Toomkiriku Kolgata-grupp: kes on autor?

20. jaanuaril ladusime Tallinna toomkiriku võidukaare alla üle 10 m kõrge tellingu, et saada vastus juba ammu kummitanud küsimusele: kes siis ikkagi on Kolgata-grupi (1694) autor, kas Hinrich Martens (nagu pakub Sten Karling) või Christian Ackermann (nagu oleme meie oletanud)?

13 meetrine telling Toomkiriku võidukaare all.

Meie hüpotees sai kinnituse – Kristuse figuuri hilisema Koeru krutsifiksiga (u 1700) ning Kristuse, neitsi Maarja ja evangelist Johannese figuure Kullamaa kiriku Kolgata grupi (1682) kujudega võrreldes ei näi olevat kahtlust, et toomi grupi võib omistada Ackermannile. See, et Kullamaa Kristuse näo osa erineb toomi ja Koeru kujude omast, saab kirjutada selle arvele, et Kullamaa figuur on Ackermanni noorpõlve töö ehk pärineb ajast, mil kujuri figuurikäsitlus oli võrreldes hilisemaga mõneti pehmem ja lopsakam. 

Kolm Krutsifiksi: Kullamaa, Toomkirik ja Koeru. Kullamaa Kolgata-grupi puhul ei saa me päriselt kindlad olla, kas selle autor ikkagi on Ackermann, aga Toomi ja Koeru puhul pole kahtlust.
Selles võrdluses on väga hea jälgida, kui palju värvikiht (kõik kujud on üle värvitud) moonutab meie nägemist ja arusaamist.

Võidukaare tipus pole tõenäoliselt juba aastakümneid käinud keegi – pöörane, millise tolmukihi alla olid need 325-aastased kujud mattunud. Enne, kui saime pildistama ja mudeldama hakata, oli vaja kolmest figuurist – ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja evangelist Johannesest – koosnev barokne kunstiteos kogu ulatuses sõna otseses mõttes välja kaevata.

Kujude näod puhtaks.

Kolgata grupi pildistamine käis nii tellingul kui selle all, sest fikseerimist vajas ka grupi taga olev tekstitahvel aastaarvuga 1694 ja grupi annetaja nimega. Lisaks mahutus eilsesse tööpäeva kohtumine raamatu „Christian Ackermann – tallinna Pheidias, ülbe ja andekas! kujundaja Andres Taliga ning toomkiriku oreli rõdu alla maalitud ja hiljuti restaureeritud arhitektuurse perspektiivvaate lakkimine. 

Mõttetalgud Andres Taliga Ackermanni raamatu kujunduse küsimuses ja Kolgata-grupi tagune tekstitahvel aastaarvuga 1694.

Paralleelselt Kolgata-grupi uuringutega kandsime lõpilaki orelialusel maalinguväljale, mille hiljuti avasime ülemaalingute alt.

Tänud kõigile, kes toomis tegutsesid: Ingrid Mäsak, Tiina-Mall Kreem, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop, Andres Uueni, Peeter Säre, Taavi Tiidor, Frank Lukk, Andres Tali!

10 kuud ago