Ackermanni järelelu – väliplagust valminud šikk kleit

Jätkates varasemate näituseprojektide traditsiooni, valmis EKA Kunstikultuuri õppekoordinaatori Pille Teppani osavate näppude all Ackermanni näituste väliplagust imetabane kleit! Plagu on seisunud Tallinna linnaruumis pea aasta – kõigepeal Niguliste, siis Toomi ees ning talletab endas üksjagu ajalugu ja paatinat.

Väliplagu Toomis näitusekreklaami rollis ning väliplagu järelelu ülišiki kleidina.
10 tundi ago

Ackermanni Grand Touri’i väärikas finaal

Lõppenud on Ackermanni näitusetuur pealinnas – kõigepealt Nigulistes, siis Tallinna toomkirikus – aga see ei ole veel Ackermanni loomingu eksponeerimise lõpp. Nüüd on skulptuurid koos näituseposteritega jõudnud tagasi kodukirikutesse ja paigutatud oma kohtadele. займы без проверок и звонков на киви кошелек

Ackermanni rändnäitus kodukirikutes.
Täname kõiki kirikuid ja kirikuõpetajaid: Rapla (Mihkel Kukk), Simuna, Rootsi-Mihkli (Patrik Göransson), Martna (Küllike Valk), Karuse (Meelis Malk), Juuru, Lihula (Kaido Saak), Järva-Madise, Tallinna toomkirik (Arho Tuhkru), Türi; lisaks Vigalat ja Hagerit, kus küll näitus ei jätkunud, kuid Ackermann kenasti omal kohal.

Juba praegu saavad huvilised, kes soovivad Ackermanni skulptuure vaadata tema tegelikus kontekstis – osana kirikuruumist, osana altaritest ja kantslitest – külastada kodukirikuid. Aga järgmisel suvel, kui ilm on soe ja kirikud igapäevaselt avatud, on see hea põhjus võtta ette üks ilus ja kultuurne Eesti reis. Kohaliku pärandi hindamine on üks neist vähestest positiivsetest õppetundidest, mida pandeemia-aeg on meile andnud.

Abiks Ackermanni huvilisele: neis kirikutes leiab Ackermanni töid.

Ainus erand, kes jääb veel mõneks ajaks kodust kaugele, Eesti Kunstiakadeemia konserveerimisosakonda, on projekti “kaanepoiss”, Koeru kiriku krutsifiks. Tema puhastamisprotsess veel jätkub. Ja nagu Koeru õpetaja Jaanus Tammiste südamest soovib – väärikaks kojusaabumiseks ka uhke kirikuruumi korrastmine lõpuni viia.

Koeru kiriku uhked keskaegsed maalingud, mis osaliselt vajavad veel hilisemate lubjakihtide alt avamist. Just sellesse võimsasse interjööri jõuab peatselt ka krutsifiks.

Pealinna näituste lõpuakordina tegi Mia-Maria Rohumaa, EKA konserveerimisosakonna magistritudeng toreda video, kus tudengid meenutavad oma esimesi kokkupuuteid Ackermanni loominguga.

EKA tudengid ja Christian Ackermann.
1 kuu ago

Ackermanni näituse finissaaž – ACKERMANNI AKADEEMIA

онлайн займ безработным на карту без отказа

Nagu viimasel ajal kombeks, näitusi mitte ainult ei avata, vaid ka lõpetatakse pidulikult. Kohe-kohe on sulgumas Ackermanni näituste sari (algselt Nigulistes, seejärel Tallinna toomkirikus) ning kujud on naasmas oma kodukirikutesse.  Pandeemia tõttu edasi lükkunud seminar „Ackermanni akadeemia“ (toimus 2. 10. 2021 Nigulistes ja Tallinna toomis) kujuneski näituse ja projekti intellektuaalseks kokkuvõtteks, kus varauusaja tippuurijad rääkisid selle perioodi kultuurilistest ja sotsiaalsetest kontekstidest, kuhu paigutub Ackermanni töökoja looming. Hoolimata sellest, et mitmed planeeritud ettekanded jäid haigestumiste tõttu ära, kujunes üritus väga meeleolukaks ja silmiavavaks. Päeva esimeses osas Nigulistes rääkis varauusegse kaubanduse uurija ja praegune EKA muinsuskaitse magistrand Hannes Vinnal apteegi ja  kunsti suhetest ning sellest, kuidas tollel ajal kauples kunstitarvetega just apteeker. Teoloogid Alar Laats ja Meelis Friedenthal avasid luterliku teoloogia ja traditsiooni mitmekihilisust ning ajaloolane Triin Kröönström, Ackermanni-projekti üks uurijatest, tõi publiku ette kuhja materjale, mis jäid küll aja- ja ruumipuudusel Ackermanni monograafiast välja, kuid võiksid märkimisväärselt panustada selle perioodi kunstipilti. Akadeemia lõpetas Ackermanni näitusetuur toomkirikus, kus projekti (mittehaigestunud) kuraatorid Hilkka Hiiop, Anneli Randla ja Triin Kröönström rääkisid näituse neist prismadest, mis ei kuulu tavapärase ekskursiooni raamidesse.

Ackermanni akadeemia ringkäik näitusel.

Hoolimata haigestumistest ja päikeselisest ilmast oli osalejaskond muljetavaldav ja loodetavasti kõigile nauditav. Päeva lõpus pakiti sisse Rapla kantsli kolm kuju, kes naasid kodukirikusse tähtsal päeval, 3.oktoobril, mil tähistati Rapla kiriku 120 aastapäeva.

Ja hoolimata sellest, et nimetasime ürituse Ackermanni finissaažiks, on näitus veel viimaseid nädalaid avatud. Kõik, kellel see nägemata, tuleb minna – Ackermanni skulptuurid pole iial sellisel viisil kohtunud, ka meistri enda eluajal mitte ning ilmselt läheb sajandeid, kui selline asi uuesti ette võetakse.

Suurimad tänud Niguliste teadurile Kerttu Palginõmmele, kes kogu ürituse organisatoorika enda õlule võttis.

Vt Ackermanni akadeemia kohta lähemalt

2 kuud ago

Ackermanni projekt pälvis Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia

Pressiteade 30.06.2021 (väljavõte)займ на карту мгновенно круглосуточно без отказа 500000

Aastapreemia laureaadid, kes kuuluvad Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingusse. Taamal Ackermanni kirikud: Niguliste ja Toom.

Ühingu aastapreemia pälvis Christian Ackermanni uurimisprojekt. 

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu traditsioonilise aastapreemia pälvis Christian Ackermanni uurimisprojekt ning selle liikmed Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, Triin Kröönström jaAndres Uueni. Erakordselt põhjalik ning laiaulatusliku haardega projekt “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” (2016–2020) tõi esmakordselt nii erialaringi kui väga laia publiku ette meie 17. sajandi lõpukümnendite kõige suurema kunstniku. Mitmetasandilise uurimisprojekti suurimateks väljunditeks olid 2020. aasta lõpul Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis avatud suurejooneline näitus ning mahukas monograafia. Christian Ackermanni loomingut tutvustav näitus on sel suvel ja sügisel vaatajate ees Tallinna toomkirikus. 

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemiaid on välja antud alates 1996. aastast, 1972. aastast kuni 1991. aastani tunnustati Eesti kunstiteadlasi Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni poolt. 

5 kuud ago

Ackermanni näitus Tallinna toomkirikus avatud

11.06.2021 avati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Christian Ackermanni näitus. See jääb lahti kuni 10.10.2021займ на карту по паспорту без звонков и проверок срочно

Näituse avamine Tallinna toomkirikus

Rõõm on teada anda, et Tallinna toomkirikus avati Eesti barokitähe – Christian Ackermanni – loomingu ülevaate näitus! Näitus, mis Covid-19 pandeemia tõttu jäi Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis lühikeseks ning mis pärast Nigulistet pidi üksikosadena jätkuma Ackermanni loominguga seotud EELK kihelkonnakirikutes, teeb pika ja igati põhjendatud vahepeatuse piiskoplikus toomkirikus. Kirikus, mida võiks nimetada ka Christian Ackermanni muuseumiks – suure osa elust luterliku kiriku teenimisele oma kunsti kaudu pühendunud meistri templiks.  Nii palju ja nii uhkeid Ackermanni töökojas loodud kunstiteoseid, nagu toomkirikus ei ole olnud üheski teises Eesti pühakojas. Ja nüüd on võimalus näha neid koos meistri teiste töödega, vaadata veel Ackermanni nikerdatud Kristuse, Peetruse, Pauluse ja teiste kujudele silma.

Pärast näituse lõppu sügisel, viiakse kujud tagasi oma kodukirikutesse ning tõstetakse tagasi altariseintele ja kantslitele. Sinna, kus nad kõnelevad oma koguduse ja selle Jumalaga.   

6 kuud ago

Simuna kujud tagasi kodus

где взять деньги в долг онлайн

Kuna Simuna (ja Hageri) kirik soovis oma kujusid taas kodukirikus eksponeerida, paigaldasime need tagasi altariseintele. Simunasse sai koos kujudega kirikusse paigutatud ka ekspositsioonistendid.

Enne altariseinale paigutamist panime viimast korda kujud “ekspositsioonistendile”. Simuna daamid, Usk-Lootus-Armastus, on Ackermanni ühed kaunimad ja olid Niguliste näituse tõeline ehe. Edaspidi tasub neid minna vaatama kodukirikusse.

Kõigest sellest sai räägitud ka ETV Terevisoonis.

7 kuud ago

…kuidas Ackermann Nigulistest Toomi kolis

Ackermanni teekond all-linnast Toompeale:получить дебетовую карту банка

Enamus kujusid on juba langenud, vaid Toomi Peetrus, Paulus ja Kristus ootavad lahti võtmist.
Kogu Ackermanni-tiim on tööhoos.
Vigala kannatusinglid veel Nigulistes ja juba Toomis.
Ehtne Maarja Magdaleena on kahelt poolt koopiatega kaitstud.
Näod-näod-näod
Peetruse ja Pauluse kojutulek.

Toomkirikus ootavad kujud uut väljanäitust – seniks saavad nad rahulikult siidipaberist teki all uute kliimaoludega kohaneda.

Skulptuurid Tallinna toomkiriku orelivääril näitust ootamas

Tänud kõigile, kes abistasid: Villu Plink, Aleksander Meresmaa, Mia-Maria Rohumaa, Triin Kröönström, Jüri-Martin Lepp, Raul Märjamaa, Tarmo Saaret, Maris Veeremäe, Anneli Randla, Ingrid Mäsak, Hilkka Hiiop

7 kuud ago