Kes oli Christian Ackermann?

Christian Ackermann oli Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim puunikerdaja.

1670. aastate algul Tallinna jõudnud Ackermann sai erialase väljaõppe Königsbergis (Kaliningrad) ning rännuaastatel Danzigis (Gdańsk), Stockholmis ja Riias. Talllinnas töötas noor andekas Ackermann esialgu tsunftimeister Elert Thiele sellina. Pärast meistri surma abiellus Ackermann tema lese Anna Martensiga. Oleviste kiriku sünnimeetrika andmeil sai noor perekond pärast laulatust kristliku ühiskonna moraali norme riivavalt liiga ruttu lapse. Lisaks asus Ackermann võitlusse tsunftimeistritega, et töötada vabameistrina. Läbi Tallinna rae käinud Ackermanni ning puunikerdajate ja tislerite ameti kirjavahetus avab väga ilmekalt tülitsevate osapoolte seisukohti.

Ackermann ilmselt teadis, kui palju on tema töö kohalike meistrite omast parem ega soovinud tsunftiga arvestada. Kui tsunftimeistrid teda süüdistama hakkasid – Ackermann töötab pööningujänesena, kasutab sellide abi ja võtab nii nendelt leiva käest! – teatas ta ülbelt, et kohalikud meistrid ei tea, mis puunikerduskunst üldse on ja tema võivat seda neile õpetada, see tulevat neile ainult kasuks! Tsunftimeistreid selline käitumine mõistagi šokeeris ning nad kaebasid Tallinna raele, et Ackermann käituvat, nagu oleks ta kuulus antiikskulptor Pheidias.

1680. aastate algul lahkus Ackermann oma naise ja nüüd juba kahe lapsega Tallinna all-linnast, endisest Thiele majast (Olevimägi 4), Toompeale. Kus Ackermann ja tema lasterikas perekond täpselt elas, ei ole teada. Küll aga on selge, et just Toompeal jõudsid temani aadelkonna ja koguni kuninglikud tellimused.

Elanud üle 1695.–1697. aasta näljahäda, kandnud Põhjasõjaga kaasnevaid raskusi, suri Ackermann arvatavasti 1710. aastal puhkenud katku.

Mida on teada Ackermanni töökodadest?

Christian Ackermann tegutses vabameistrina enam kui kolmkümmend aastat (1674 – u 1710). Selle aja jooksul on tal olnud vähemalt kaks töökoda, üks Tallinna all-linnas, teine kusagil Toompea kandis, väljaspool linnamüüri.

Esimese töökoja sai Ackermann, abielludes tsunftimeister Elert Thiele lese Anna Martensiga. See asus Olevimägi 4 ning tuli osaliselt uuesti sisustada. Nagu näitab surnud Thiele varaloend, olid tsunftimeister olnud võlgades ning nende katteks müüdi osa töökoja sisustusest maha. Puumaterjali ja hulk tööriistu ostis Ackermann ise välja.

Ackermanni teise töökoja asukoha täpsed andmed puuduvad. Arvatavasti asus maja kusagil praeguse Tuvi tänava kandis. Võimalik ka, et see jäi tänase Eesti Rahvusraamatukogu idaserva alla.

Ackermann ei töötanud üksi, tal oli mitmeid abilisi, nii tislerite kui maalijate hulgast. Aastatega muutus meistri käekiri teravamaks ja tööde stiil rangemaks, nagu kinnitab tema skulptuuride võrdlus. Meistri töö kõrge kvaliteet tõi talle hulgaliselt prestiižseid tellimusi lähedalt ja kaugelt.

Milline on Ackermanni tööde ring?

Ackermannile on stiili järgi omistatud umbes 20 puunikerduskunsti teost. Dokumentaalse kinnitusega on neist vaid Tallinna toomkiriku altarisein: säilinud on Eestimaa kindralkuberner Axel Julius de la Gardie allkirjaga dokument Ackermannile tehtud töö eest maksmise kohta. Kuigi Ackermann tegutses Tallinna ja Toompea maadel, jõudsid temalt tellitud tööd paljudesse Eesti kirikutesse.

Ackermanni ja tema meeskonna tippteoseks on Tallinna toomkiriku, Eesti kõige suurem ja kõige huvitavama ikonograafilise programmiga altarisein (1694–1696). Kunagi kuningas Karl XI nimetähti kandnud altariseina kõrval väärivad tähelepanu aga ka vabameistrile omistatud Tallinna toomi kantsli korpus ja aadlike vapp-epitaafid, samuti Hageri, Järva-Madise, Martna, Türi, Simuna ja Vigala kiriku altarisein, Juuru, Karuse, Rapla jmt kiriku kantsel, Tallinna Pühavaimu kiriku numbrilaud ning mõned üksikuina säilinud skulptuurid. Mitte kõik Ackermanni tööd ei ole säilinud. Teises maailmasõjas hävisid näiteks Ackermannile omistatud erakordse kompositsiooni ja kvaliteediga Märjamaa kiriku altarisein ning Tallinna Niguliste kirikus olnud epitaafid.

Võib ka arvata, et Ackermanni töökojast telliti ka barokkajal nii armastatud nikerdatud pildiraame ja mööblit, mis pole aga säilinud – eramajade sisustus on võrreldes kirikute omaga väga moetundlik ning seetõttu ka kiiremini väljavahetatav.

Samas on selge, et peaaegu kõiki Ackermanni töid on kolme järgneva sajandi jooksul ümberehitatud või kujundatud, vt. Tallinna toomkiriku altari ja teiste objektide kirjeldusi.

26. septembril 1675 ristis Christian Ackermann oma poja Johan Christoferi superintendendi majas. Lisatud on omaaegsele skandaalile vihjav märkus, et samal aastal 22. aprillil toimunud laulatusest on möödunud 22 nädalat ja 3 päeva...