Ackermanni tiim uuris Karusel ja Lihulas!

image

19.-22.juunil olime kogu uurimisrühmaga Karuse kirikus, kus lisaks kantslile ja altarifiguuridele võtsime vaatluse alla ka Lihula kirikust kohale toodud kantsliskulptuurid.

Nii Karuse 18. sajandi lõpul ehitatud varaklassitsistlikul altaril kui Lihula 19. sajandi II poolel loodud neogooti stiilis kantslil on barokk skulptuurid sekundaarsed – pärit Ackermanni valmistatud kantslitelt. Taaskasutus on ka varem moes olnud!

Karuse kantsel, kui välja arvata sellelt kolm altarile „rännanud“  figuuri – evangelisti, ingli ja Kristus Kõigevõitja kuju – on erinevalt Ackermanni Lihula kantslist suures mahus säilitanud oma algse kuju. Kantslit on küll Karuse kirikus hiljem ümber tõstetud ja trepirinnatis korpusega kokku pressitud, kuid originaalmahud ja -kujundus on siiski hõlmatav.

Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks oligi kolme altariskulptuuri – Kristus Kõigevõitja, ingli ja evangelisti kuju algse asukoha määramine: Kristuse figuur on originaalis krooninud  kõlaräästast, paiknenud selle tipus; piigi ehk Kristuse kannatusatribuudiga (millega Rooma sõdurid ristilöödud Kristust torkasid)  ingel on paiknenud koos teiste sarnastega kõlaräästa nurgal; oma atribuudi ja originaal pea kaotanud evangelisti kuju aga on asetsenud kantsli korpusel ülejäänud kolme evangelisti ning maakera hoidva ja kogudust õnnistava Kristuse (Salvator Mundi) kõrval.

image

Kas Karuse altaril olev Kristuse figuur ei võinud algselt paikneda hoopis kantsli kõlaräästa tipus?, küsivad Ackermanni uurijad.

Pildil paigaldame skulptuuri eksperimedi korras tema oletatavale asukohale, kuhu see ideaalselt istub. Maksu- ja Tolliametile on seatud sisse röntgenkabinet kiriku kõrval asuvasse kabelisse, kus Priit Laatre tegeleb Kristuse läbi vaatamisega.

 

Äärmiselt huvitav oli kõrvutada Ackermanni erinevatesse loomeperioodidesse kuuluvaid skulptuure – kõrvuti vaadates on väga hästi tajutav autori käekirjamuutus, järjest virtuoossemaks kujunev tehnika ning detailipeenus.

image

Nagu ikka, on ka kõik need skulptuurid hiljem üle värvitud. Erinevalt Tallinna toomi ja Martna altaritest pole ei Karuse kantslil ega Lihula kantsli figuuridel originaalvärvist palju säilinud. Seda rõõmustavam on Karuse kantsli juurest leitud võluv detail: ülevärvimise ajal on üks kantsli trepirinnatise soklitsooni putopeake jäänud (hiljem kantsli külge ehitatud) pingi taha ning seetõttu säilitanud oma algse rõõmsa-barokse värvigamma. Praeguste teadmiste valguses on see ainus originaalvärvides Ackermanni skulptuur, mis annab vähemalt mingi ettekujutuse kiriku sisustuselementide kunagisest baroksest värvierksusest.

image

Vt ka lisaks AK lõiku (25.06.2017): http://kultuur.err.ee/604052/christian-ackermanni-loomingut-uuriv-projekt-joudis-karusele

5 aastat ago