Kust on krutsifiks pärit?

Poolikuna säilinud krutsifiks jõudis Eesti Kunstimuuseumi kogusse pärast Teist maailmasõda. Kahjuks ei ole midagi teada tema varasemast asukohast. Stiili põhjal otsustades on krutsifiks valminud 1700. aasta paiku Christian Ackermanni töökojas.

Millise teosega saab krutsifiksi võrrelda?

Eesti Kunstimuuseumi krutsifiks sarnaneb kõige enam Koeru kiriku Kristusega. Mõlemal ristilöödul on sarnaselt kujutatud keha, jalgu ja niudevöö voldistikku. Nael on jala haavast aja jooksul kaduma läinud, kuid tema asukohast annab aimu suur, jalalabasid läbistav auk.

Kahe ristikuju kompositsioonilised sarnasused lubavad oletada, et skulptuurid on nikerdatud ühes töökojas. Kuna Eesti Kunstimuuseumi krutsifiks on visandliku joonega ning materjali on juurde kasvatatud justkui kompositsiooni parandamiseks (nt tüüblitega kinnitatud juuksesalk vasakul õlal), võiks oletada, et tegemist on Koeru krutsifiksi eeltööga.

Milline on olnud krutsifiksi algne viimistlus?

Krutsifiksi algsest viimistlusest on säilinud ainult vähesed fragmendid. Nende põhjal saab siiski väita, et skulptuuri kattev maaling rõhutab realistlikult Kristuse kannatusi (tema ihu on maalitud kahvaturoosaks, veretilgad punaseks) ning pühadust (tema niudevöö on kuldne). Hoolimata suurtest värvikadudest võib näha maalija peent pintslitööd veritsevate haavade kujutamisel.

Kristuse niudevöö paistab kuldsena, kuid tehniliste uuringute tulemused näitasid, et tegemist oli odavama poolkulla ehk Zwischgold’iga – hõbedaleht oli kaetud eriti õhukese kullakihiga.