Miks Järva-Madise kiriku väikest altariseina peetakse Christian Ackermanni tööks?

Järva-Madise kiriku altarisein erineb esmapilgul oma ülesehituselt enamikust Ackermanni töökojas valminud altariseintest: sel on vaid üks korrus; puuduvad külgfiguurid; karniisil on lisaks figuuridele rikkalik ornamentaalne dekoor. Kui aga analüüsida Järva-Madise altariseina ülesehitust detailide kaupa ning kujude ja ornamendi nikerdusstiili, siis pole kahtlust – Järva-Madise keskaegsesse kirikusse on ehtbarokse altariseina nikerdused valmistanud Christian Ackermann. Altariseina kujude ja ornamendi nikerdusstiili järgi otsustades pärineb see 1690. aastate esimesest poolest.

Milliseid Järva-Madise altariseina detaile kohtab Ackermanni teistel töödel ja miks?

Samasugust putokonsooli, nagu näeb Järva-Madise altariseina karniisil, kasutas Ackermann varem Märjamaa kiriku retaabli (hävinud) kaunistamiseks. Nii nagu Märjamaal, nii on ka Järva-Madisel putokonsoolile asetatud Kristus Võitmatu kuju. Sarnased kujud on Ackermann nikerdanud ka Tallinna toomkiriku ja Martna kiriku altariseinale, samuti Karuse kiriku kantsli kõlaräästale. Altariseina külgreljeefide lillebuketi motiivi on Ackermann samuti kasutanud Märjamaa kiriku retaablil.

Mis juhtus Järva-Madise altariseinaga pärast Ackermanni?

Sarnaselt teistele Ackermanni säilinud altariseintele ja kantslitele on ka Järva-Madise kiriku altaripealis pärast meistri surma ümber kujundatud. Suuremaks muudatuseks on olnud algse, puitalusel altarimaali väljavahetamine 1866. aastal lõuendalusel, ajastu maitsele enam vastava Theodor Albert Sprengeli sentimentaalse pildi „Kristus ristil“ vastu. Ilmselt samal ajal tõsteti altarisein kõrgemale – ehitati vana kivist altarilaua peale laua ja retaabli kõrgust kasvatav puitkonstruktsioon.

Teiseks suuremaks muudatuseks on algselt rikkaliku polükroomiaga kaetud altariseina ülevärvime – arhitektooniliste osade, v.a sammaste, ja ornamendi katmine pruuni ning sammaste ja figuuride katmine valge värviga.