Millal ja kelle koostööna valmis Juuru kiriku kantsel ning kuhu kadus maalija? 

Juuru kiriku kantsel valmis 1690. aastate teisel poolel. Kantsli korpuse, trepirinnatise (hävinud), ukseportaali ja kõlaräästa arhitektoonilised osad valmistanud tisleri nimi ei ole teada. Tisleritööd kaunistavate figuuride ja ornamentide nikerdajaks oli Christian Ackermann oma abilisega.

Abilisele usaldas Ackermann tõenäoliselt evangelist Johannese figuuri nikerdamise, mistõttu see sai ka teistest kogukam, lamedama näo ning rohmakamalt nikerdatud käte, jalgade ja rõivastega. 

Kantsli keerdkolonette toetavatest putokonsoolidest tegi Ackermann ise vaid kaks. Meistrist vähem osaval abilisel tulid putod lameda ja laia lauba ning jämeda ninaga, putode tiivad aga rohmakama sulestikuga. 

Juuru kirikukroonika (18. saj I pool) andmetel jäi kantsel algselt värvimata: „Kirikus on üks hea skulptori tööna valmistatud kantsel, mille õnnis meeskohtunik Reinhold Engdes kirikule kinkis, see on seni värvimata; haagikohtunik Toll von Hördel (Toll Hõreda mõisast) on lubanud kantsli ära värvida lasta.“ 

Kantsli aastakümneteks värvkatteta jäämine on nii Ackermanni loomingu kui ka laiemalt Eesti kirikukunsti kontekstis erakordne. (Sellised juhtumid on harvad kogu Läänemere barokiaegses kultuuriruumis). Kantsli polükroomia puudumise põhjuseks võis olla rahapuudus.

Millest kõneleb Juuru kiriku kantsli ikonograafia?

Kantsli ikonograafiline programm (muudetud 19. saj) oli algselt lihtne ja selge: korpusel oli kujutatud nelja evangelisti ja nende vahel Kristus Maailmapäästjat, korpuse all seisis Uue testamendi kokkukuuluvust Vana testamendiga näitlikustav Mooses ning kõlaräästal Kristuse kannatusriistadega inglid ja Kristus Võitmatu. Sellise Martin Lutheri lemmikteema – seaduse ja armu liidu – kehastusena pidi kogudus kantsli pildikeelt ka mõistma.

Millega üllatab Juuru kiriku kantsli trepikäigu ja polükroomia ajalugu?

Nagu öeldud, jäi Juuru kiriku kantsel esialgu polükroomiata ning see värviti alles 18. sajandi keskel. Esimesest värvikihist hoopis üllatavam on aga kantsli tänapäevani säilinud ning 19. sajandi lõpukümnendist pärit värvikiht. Nagu võib lugeda kantsli korpuse sisekülje tahvlitelt, olid kantsli renoveerijateks tisler J. Johanson, maalija Kalff ja „kunstniku preili“ S. v. Kügelgen. Juuru kihelkonnaga perekondlikult seotud Kügelgen lähenes skulptuuri- ja reljeefikunstile professionaalse maalijana, värvis kujud ja nikerdatud stseenid üle justkui loonuks ta maali. Baltisaksa naiskunstnik Sally von Kügelgen pärines kuulsast Kügelgenide kunstnikedünastiast ning oli kirikute kaunistamisega tegelenud ka varem – näiteks on ta loonud Tallinna Kaarli kiriku kolm apsiidimaali.

Kantsli põhjalik uuendamine võeti ette seoses aastatel 1893–1895 toimunud Juuru kiriku ümberehitusega arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi. Tisler J. Johanson nikerdas reljeefid (kaks esimest) kas fotode või maalikunstnik Sally von Kügelgeni tehtud visandite järgi. 

Pärast renoveerimist uuele asukohale – kiriku võidukaare ette – tõstetud kantsel kaotas ühe oma korpuse külgedest ning sai uue figuuride paigutuse, tähelepanuväärivate nikerdtahvlitega trepirinnatise ja värvilahenduse. Juuru kantsli trepirinnatise kolmest reljeefist kaks – Kristuse sündi ja ülestõusmist kujutavad – on nikerdatud Tallinna Püha Vaimu kiriku kantsli (1597) trepirinnatise tahvlite järgi. Kolmas reljeef kujutab Juuru ümberehitatud kiriku taustal vana, keskaegse kiriku mudeliga taevasse lendavat inglit, viidates sakraalkunstiga ümberkäimise erilisele pühadusele.

Vt ka blogi sissekannet Juuru kantsli uuringutest