Mis juhtus kiriku kellaga?

16. juunil 1684. aastal, kümme päeva peale suurt Toompea tulekahju, süttis pikselöögist põlema Tallinna Püha Vaimu kiriku torn. Tules hävis kiriku fassaadil olnud tunnikell koos Adam Pampe nikerdatud ehisraamiga. Kohe pärast põlengut asuti torni ja kella taastama.

Kas uue kella ehisraami tegi Christian Ackermann?

Kiriku eestseisja Heinrich von Gelderni arvete järgi maksti kella taastamise eest tislerile ja kujurile. Tislerile Herman Berentsile 4 riigitaalrit ja kujurile nelja evangelisti ja muude nikerdustööde eest 10 riigitaalrit. Paraku ei ole kujurit nimepidi nimetatud.

Stiili järgi võib siiski oletada, et töö valmis Ackermanni töökojas. Uue kella ehisraamil on kõhredest, knorplirullidest ja kuulikeste ridadest moodustatud pahkmikornament ehk sama dekoor, mida Ackermann kasutas koos väikeste akantuslehe otsakestega (kellaruudu külgedel) samuti 1684. aastal töös olnud Simuna kiriku altariseinal.

Nikerdatud evangelistide pooside kohmakus ja kehakatete voldistiku kohatine jäikus ennekõike jalgade osas võib viidata sellele, et kogu tööd ei teostanud Ackermann ise, vaid osa sellest tegid tema abilised või õpipoisid.

Et kell on abiliste töö, viitab ka kella odav hind. Paar aastat hiljem valminud toomkiriku tunnikella eest, mille autor oli Heinrich Martens, maksti nikerdajale 16 riigitaalrit, kuid Ackermann oli sel ajal juba oluliselt paremini tasustatud meister kui Henrich Martens.

Kes tegi uue kellamehanismi?

On arvatud, et kellamehanismi tegi kellameister Hans Gottfried Starck, aga uute uuringute valguses on see osutunud ekslikuks. Satrck tuli Tallinna hiljem, 1684. aasta suvel oli linnakellameistriks Andreas Bautz(en) ja kuigi tema nime ei ole kellategemise arvetes kirjas (nagu ka kujuri nime), võib pea kindlalt väita, et kirikule, kus pidas oma teenistusi Tallinna raad, tegi uue mehanismi just linnakellameister, kes sai kella hooldamise eest igal aastal ka palka.

Kust on tulnud eksitus kellamehanismi autori määramisel?

Hans Gottfried Starck saabus Tallinna arvatavasti 1685. aastal ning temast sai Bautz(en)i surma järel 1689. aastal järgmine linnakellasepp. Mingil põhjusel võeti 1693. aastal ette Püha Vaimu kiriku kellamehanismi uuendamine ja see töö anti sel korral taas ootuspäraselt linnakellameistri kätte. Selle lepingu alusel on arvatud, et Starck oli ka põlengujärgse mehanismi autor. 1692. aastal oli Starck teinud tunnikellamehanismi Tallinna toomkirikule.

Sarnaselt Ackermanniga tülitses Starck tsunftimeistritega ning oma oskusi paremaks pidades ei tahtnud ametisse astuda. Erinevalt Ackermannist aga andis ta lõpuks surevele järele ja astus 1696. aastal Tallinna lukkseppade ameti liikmeks.