Kelle ja millise kantsli Ackermann 1707. aastal ümber kujundas?

Christian Ackermann kujundas 1707. aastal ümber Tallinna endises Miikaeli (Mihkli) naistsistertslaste kirikus (tänapäeval Tallinna Issanda Muutmise peakirik Suur-Kloostri tänaval) tegutsenud Rootsi koguduse kiriku kantsli. Kantsli oli 1632. aastal valmistanud Lüdert Heissmann.

Kantslil oli viie küljega korpus ja selle lõunaküljega liidetud, altari poolt algav trepikäik. Tõenäoliselt kaunistasid kantsli korpust kõrgreljeefidena nikerdatud figuurid – Salvator Mundi, apostel ja evangelist Johannes ning apostel Jaakobus (?) ning veel kaks figuuri, mis pole säilinud. Ilmselt olid apostlite kujud ka kantsli trepirinnatisel, mille lõpetas viiluga kaunistatud portaal. Milline oli Heissmanni-aegse kantsli korpuse, trepirinnatise ja portaali arhitektoonika täpselt ning millele kantsel toetus, ei ole enam võimalik öelda. Heissmanni nimega seotud kantsli kõlaräästal on, mis on tähelepanuväärne, omakorda ära kasutatud mingi varasema nikerdustöö skulptuure.

Seega saab öelda, et kui Ackermann 1707. aastal Rootsi Mihkli kiriku kantsli uuendamise ette võttis, pidi ta arvestama varasema(te) meistri(te) tööga. Samas jääb õhku küsimus, kas kantsli (17. sajandi lõpu – 18. sajandi alguse kirikukunsti kontekstis) kummaline ikonograafiline programm (vt pikemalt allpool) on kokku pandud Ackermanni või kantsli mõne hilisema ümberkujundamise ajal.

Millised kantsli osad pärinevad Ackermannilt ja tema abilistelt?

Ackermanni töökojast pärineb Rootsi Mihkli kiriku kantsli korpus, trepirinnatis ja ukseportaal, v.a selle karniisikaunistus – kolme skulptuuriga ehitud viil. Nii nagu Ackermanni varasemad kantslid, liigendavad korpuse külgi korintose kapiteeli ja putokonsooliga keerdsambakesed; samamoodi nagu Karuse ja Juuru kantslid, paiknevad keerdsambakeste vahel nikerdatud figuurid, nende alla jäävad nimetahvlid; nii nagu toomkiriku kantsli puhul, kaunistavad trepirinnatise tahvleid apostlite pildid ning nende nimetahvlid; trepikäiku lõpetav tahveldatud uks, mida raamivad korintose kapiteelidega liseenid, on samuti Ackermanni ajast. Mitme teise Ackermanni kantsli sarnaselt toetab Rootsi Mihkli kiriku kantslit Moosese figuur. Ackermanni nikerdatud on ka kantslikorpuse üht külge kaunistav naturalistlik, eri taimedest ja õitest moodustuv vanik.

Milline oli kantsli algne polükroomia?

Tänu Rootsi Mihkli koguduse arveraamatule on teada, et Ackermanni töökojas valminud kantsli kattis maalija Heinrich Warner (Werner) lakkvärvide, kulla ja hõbedaga. Tõenäoliselt pärinevad temalt ka trepirinnatist kaunistavad apostlite pildid ja kõikide kujutatud figuuride nimetahvlid. Tumehallil, marmoreeritud taustal paiknevad figuurid olid algselt polükroomsed: neil olid ihukarva käed-jalad ning üsna naturalistlikult välja maalitud näod. Figuuride rõivad olid kaetud nn lüstertoonidega, st et hõbetatud pinnale oli kantud õhuke kiht punast või rohelist värvi.

Millal Ackermanni töökojas ümber kujundatud kantsel üles seati ja kuhu hiljem viidi?

Rootsi Mihkli koguduse arveraamatu järgi seati kujur Ackermanni valmistatud ja Heinrich Warneri värvitud kantsel, täpsemalt kantslikorpus ja trepikäik, Suur-Kloostri tänaval asunud kirikusse üles 1707. aasta mais.

Pärast Tallinna kapituleerumist Vene vägedele 1710. aastal jätkas Rootsi kogudus tegevust talle 1630. aastatest kuulunud endises naistsistertslaste kirikus, kuid mitte kaua. 1716. aastal andis Vene vägede ülemjuhataja Aleksander Menšikov Tallinna raele korralduse Rootsi Mihkli kogudus oma senisest kirikust välja kolida ja hoone Vene garnisoni kogudusele loovutada.

Enne kui Rootsi Mihkli koguduse koduks sai Uue seegi hoone Rüütli tänaval, tuli kogudusel tegutseda ajutistel pindadel ja tõenäoliselt leida oma vallasvarale hoiukoht. 1726. aastal sai kogudus enda käsutusse Uue seegi hoone Rüütli tänaval. Kirikuna pühitseti see 1733. aastal.

Ukseportaali kujunduse mõistatus

Siiani on mõistatuseks jäänud see, millal paigutati Ackermanni ümberehitatud kantsli ukseportaali karniisile ehisviil ja endise, Heissmanni töökojas nikerdatud kantsli korpusele kuulunud Salvator Mundi, Johannese ja Jaakobuse kujud. Need kolm kuju muudavad kantsli ikonograafilise programmi küsitavaks – nimelt ei leidu Eestis ühtegi barokk-kantslit, ega ka altariseina, kus oleks kujutatud ühe ja sama sõnumiga figuuri (antud juhul Salvator Mundi) kaks korda.

Vt blogist sissekannet kantsli hilisema saatuse kohta

Vaata blogist ka sissekannet uuringute kohta