Millal ja kelle tellimusel valmis Vigala kiriku kantsel?
1680. aastate teisel poolel, umbes samal ajal, kui vabameister Christian Ackermann oli seotud Vigala kiriku altariseina figuraalse ja ornamentaalse dekoori nikerdamisega, valmis ka kiriku uus kantsel. Selle tellimise taga oli Rootsi armee ooberst, meeskohtunik ja maanõunik, ühtlasi Vigala ja Pikavere mõisa omanik Hans Jürgen von Üxküll ning tema naine Marie von Plater. Mõlema vapid pandi kantsli kõlaräästale.
Kuhu kantsel paigutati?
Kantsel telliti Vigala keskaegsele, kuid 1581. aastal tühjaks põletatud ja 17. sajandi alguses taastatud kirikule. Kantsli algne asukoht pole teada. Võimalik, et see paiknes pikihoones võidukaare lõunaküljel. Praegu paikneb ümberpaigutatud kantsel peegevõlvlaega kirikusaali põhjaseinal kahe idapoolsema akna vahel. Ümberpaigutamise käigus muutus mõneti kantsli kompositsioon.
Millest kõnelevad kantsli figuurid?
Kantsli korpuse ja kõlaräästa kujude tüpaaži ja lõikejoone järgi otsustades võib väita, et neid ei ole nikerdanud Ackermann. Enamiku neist on meistri töökojas kasutatud jooniste järgi või meistri kõrval nikerdanud keegi tema abilistest.
Mõnikord on kantsli figuure nikerdanud sell meistri või tema antud graafiliste lehtede eeskuju järginud täpsemalt, mõnikord vabamalt. Seda näitab ilmekalt kantsli Peetruse, Pauluse ja Kristus Võitmatu kujude võrdlus Ackermanni nikerdatud Vigala kiriku altariseina vastavate figuuridega.
Kantsli ikonograafilise programmi eesmärk oli kuulutada Uue testamendi tuginemist Vanale testamendile, evangeeliumi tähtust ning ja Kristuse surmale järgnenud ülestõusmist ja igavest elu.
Algselt oli kantsli korpusel ilmselt kuus figuuri: apostel Paulus ja apostel Peetrus, evangelist Luukas ja Kristus Maailmapäästja, prohvet Mooses ja tõenäoliselt ka (kantsli hilisema ümberkujunduse tulemusel kaduma läinud) Ristija Johannes. Miks neljast evangelistist oli esindatud ainult Luukas, ei ole teada. Maailma päästva Kristuse kui Salvator Mundi kantsli korpusele paigutamine oli reegel.
Apostel Peetrus ja apostel Paulus olid luterlikus kirikukunstis tuntud paarikud.
Mis sai kantslist pärast seda, kui Ackermann ja tisler olid oma töö lõpetanud?
Pärast tisleri- ja nikerdustöö lõpetamist kattis maalija kantsli värvidega, lüstri ja kullatisega.
Valminud kantsel paigutati kiriku lõunaküljele, kust see ilmselt 19. sajandil võidukaare põhjaküljele ümber tõsteti. Ümbertõstmise käigus muudeti mõnevõrra kantsli kompositsiooni.
Samal ajal kaotas kantsel ühe külgedest ja koos sellega ilmselt ka Ristija Johannese kuju ning sai tervenisti uue värvilahenduse. Algne polükroomia säilis vaid kantsli ühel, kirikuseina vastu surutud ja seetõttu hilisemate maalijate käest „pääsenud“ keerdsambakese poolel.
Kantsli originaalpolükroomiat võib näha veel vaid ühel keerdsambakesel, mis kantsli ümbertõstmise käigus nii tihkelt vastu seina paigutati, et maalripintsel sinna enam ei ulatanud.