Christian Ackermann

Tagasi Loomingu lehele Koeru kiriku Kristus ristil

Mille põhjal on Koeru kiriku krutsifiks Ackermannile atribueeritud?

Koeru kiriku krutsifiks on omistatud Christian Ackermannile stiilianalüüsi järgi. Kristuse kuju on äärmiselt meisterlikult nikerdatud, seda nii üldvormi kui ka detailide tasandil.

Millega võiks Koeru krutsifiksi võrrelda?

Koeru kiriku krutsifiksi võiks võrrelda kahe ristilöödud Kristuse kujuga. Esiteks, Hageri kiriku altariseina algse kesktahvli Kolgata-grupis oleva Ristilöödu kujuga, mille Ackermann valmistas tõenäoliselt 1680. aastate esimesel poolel. Teiseks, Eesti Kunstimuuseumis seni küsimärgiga Ackermannile atribueeritud krutsifiksiga, mille esialgne asukoht on teadmata ja mis lõikejoone teravuse järgi otsustades pärineb meistri hilisemast loomeperioodist ehk 18. sajandi algusest.

Peaaegu elusuurustest ristilöödud Kristuste kujudest tuleks Koeru krutsifiksi võrrelda ennekõike Kullamaa kiriku Kolgata-gruppi kuuluva figuuriga, mis peaks kirjalike allikate põhjal olema Ackermanni töö 1682. aastast, ning samuti Tallinna toomkiriku võidukaare grupi Kristusega 1697. aastast, mis oli seni atribueeritud Ackermanni abilisele Hinrich Martensile.

Mis Koeru krutsifiksi juures kõige enam üllatab?

Kõige üllatavam on Koeru kiriku krutsifiksi – ristil surnud Kristuse kujutise – naturalistlikkus. Uuringute käigus tehtud värvisondaažidega avastati modelleeriv polükroomia – Kristuse nägu on maalitud nagu lõuendil portree.

Olles veendunud originaalvärvide heas seisukorras, otsustati 2020. aastal sekundaarsed viimistluskihid eemaldada ja eksponeerida skulptuur selle algsetes värvides. Valge monokroomne kattevärv peitis kahvatut modelleerivalt maalitud ihu, hõbedast niudevööd, pruune juukseid ja rohelist lüstertehnikas kaunistatud okaskrooni. Üllatuslikult tulid algselt mustaks värvitud risti otste tondodelt välja kõrgetasemelised nelja evangelisti kujutavad figuraalmaalingud, mis nii ikonograafiliselt kui ka teostuse kvaliteedilt on luterlikus kirikukunstis väga haruldased.

Lisaks selgus kunstnikukäekirja võrdlusest, et Tallinna Linnamuuseumi kogusse kuuluv lõuendalusel maal „Püha õhtusöömaaeg“ ja Koeru krutsifiksi ristipuu otste maalingud on sama kunstniku töö. Eestis ei ole olnud võimalik peaaegu ühtegi barokkmaali siduda kindla meistri nimega, veelgi vähem tõenäoline on leida kaks teost ühelt (tundmatult) kunstnikult ja neid omavahel seostada. Juba ühe autori kahe töö kokkuviimine on oluline ja meie barokset kunstipilti avardav leid.